[layerslider_vc id=”2″]
Veised
Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik.
2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha).
Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid.
Sõrmkäpp
Matsalu rahvuspargis on registreeritud kokku üle 270 linnuliigi. 1997. aastal loeti Haeska linnutornis, mis on tunnistud Põhjamaade parimaks linnuvaatluskohaks, 24 h jooksul 128 erinevat linnuliiki. Kevadeti ja sügiseti rändab Matsalu piirkonnast läbi miljoneid veelinde – Eesti läänerannik on Euroopas üks tähtsamaid puhke- ja peatuspaiku arktiliste veelindude läbirändel.
Matsalu rahvuspargi ümberkaudses piirkonnas leidub enam kui 20 liiki orhideesid.
Matsalu Teejuhis
Kaitseala valitseja Keskkonnaamet lõi omanäolise e-teejuhi, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.