Lisaks matkaradadele ja vaatetornidele saab Matsalu piirkonnas aktiivselt puhata seigeldes omal käel Matsi rannast kuni Marimetsani.

Suitsult saavad alguse paadiretked Matsalu roostikku. Suitsu jõe kaldale ehitasid Kirikuküla mehed omale 20. sajandi alguses hulga kalurionne, millest osa on praeguseks säilinud ning taastatud.

Ajalooliselt huvitav on Kasari sild, mis valmis 1904. aastal. 308 m pikk ja 7 m lai sild oli tollal pikim raudbetoonsild Euroopas. Sõja ajal sai sild kannatada, kuid taastati peagi. Sild renoveeriti algsel kujul 2000. aastal ning jäeti vaid jalakäijate kasutada. Silla ümbruses saab nautida suurvee vaatepiti.

Jääajast pärinevaid rändrahne leidub Ridase külas (Jaagu-Mihkli Hiiekivi) ja Matsalu lahe lõunakaldal on Näärikivid. Viimase kohta räägib rahvasuu, et nääriööl olevat pikne kivi tabanud ning suure rahnu kolmeks tükiks purustanud.

Kunagist rannajoont märgib Salevere Salumägi – paepinnasest väljalihvitud kõrgendik, meri ulatus siiani viimati 4000 aastat tagasi. Trepid ja laudtee viivad külastaja paejärsakust alla, Silmaallika juurde. Panga all kasvab pangaalune mets, panga peal liigirikas loomets. Siit on leitud ka viiteid muistsest asustusest ja kaitsevalli jäänused.

Lääne-Eestis on siiski säilinud mitmed puisniidud. Tuntuimad neist on Euroopa üks liigirikkamaid – Laelatu puisniit ja Eesti kõige suurem taastatud puisniit – Nedrema (80 ha). Puisniidud on tuntud eelkõige käpaliste kasvukohana. Märkimisväärsed on veel Allika ja Viita puisniidud Kirikukülas.

Mihkli-Koonga piirkonnas on säilinud kõige enam vanu tammikuid, neist tuntuim on Mihkli tammik, mida tasub külastada kevadisel ajal, ülaste õitsemise aegu.

Lääne-Eesti looduse pärliks on Puhtu mets, Virtsu külje all Puhtulaiul asuv laialehine mets. Metsa võib külastada aasta ringi, lisaks põlispuudele ja kevadisele lillemerele saab siin nautida linnulaulu, linnurännet ja veeta aega kivisel mererannal.

Tubli kolmandiku siinsest maastikust moodustavad sood ja rabad. Need on tekkinud madalamate nõgude soostumisel, aga ka rannajärvikute kinnikasvamisel. Kahjuks on suurem osa Eesti madalsoid kuivendatud ja põldudeks haritud. Üheks erandiks on Tuhu soo, kus suur osa madalsood on veel inimtegevusest puutumata. Botaaniliselt on huvitav on ka Nehatu soo, mida katab Eestis haruldane mõõkrohuväli. Kahjuks on ligipääs sinna raskendatud.

Rannikust kaugemal asuv Marimetsa raba eristub teostest Lääne-eesti rabadest ulatusliku laugastiku poolest.

Varblast lõuna pool muutub nii taimestik kui ka maastik. Kivised paepealsed asenduvad liivaluidete ja valgusküllaste männimetsadega. Läbi liivaluidete looklevat Kolga jõge ja männimetsi saab nautida Kolga looduskaitseala matkarajal ning nautida rannamõnusid Matsi rannas.