Mida vaadata

Home / Avasta Matsalu / Mida vaadata
suitsu1700x400

haned1700x400

keemul1700x400
vaikeluiged

Mida vaadata

Matsalu piirkonnas on mitmeid ajaloo- ja kultuuripärandi objekte, mis pakuvad avastamisrõõmu väikestele ja suurtele.

  • MARTNA
  • LIHULA
  • HANILA
  • RIDALA
  • KOONGA
  • VARBLA

Piirkonna kaart

MARTNA VALD

Martna slaider

Martna kirik
Martna kirik

Martna külas asub Martna Püha Martini kirik, mida mainiti esmakordselt 1298. a. Praegune kirik on ehitatud 15. sajandil. Kiriku saali võlvlaest on tervikuna säilinud idapoolne. Sisustuses on aga säilinud gotlandipärase kujundusega ristimiskivi, krutsifiksiga rõngasrist, altarimaal “Püha õhtusöömaaeg”, barokne kirikualtar, aadlirõdu ja ampiirikantsel. Martna kiriku 17.- 18. saj. vappepitaafide kogu on suuruse poolest Tallinna Toomkiriku ja Niguliste kiriku järel kolmas. 2004. a. tulid altariruumist renoveerimistööde käigus nähtavale mitme värvikihi alt keskaegsed seinamaalingud, mida peetakse üheks suurimaks ajalooliseks leiuks Eestis.

Suure-Lähtru mõis on ehitatud aastail 1775-1778 Karl Gustav von Baranoffi poolt. Stiililt on mõis varaklassitsistlik, tänaseni on sisustuses säilinud rokokoolikke ja klassitsistlikke elemente. Mõisa ümbritseb romantiline iidsete puude ja tiigiga park, mis sobib ideaalselt piknike ja muude väliürituste korraldamiseks. Mõisa alumisel korrusel leiab pererahva poolt loodud väikese muuseumi, mis on pühendatud hoone ajaloole. Muuseumi kõrval on algsel kujul taastatud algupärase telliskivipõrandaga jahisaal, mis on mõeldud suuremate koosviibimiste läbiviimiseks. Mõis on erakätes.

17. sajandil rajatud Väike-Lähtru mõisa, mis kuulus 1910. aastatel Woldemar von Hunniusele, peahoone on arhailine keskse mantelkorstnaga puitehitis, mida on 19.-20. sajandil palju ümber ehitatud. Algne hoone arvatakse pärinevat 17. sajandist (st ta on üks vanemaid või koguni vanim Eesti puidust mõisahoone). Eravalduses asuv mõisahoone on kaasajal kasutusel elamuna.

Külasta muuseumi:

Rõude külaseltsi muuseum, Rõude küla, Martna vald, Läänemaa
Tel: +372 5346 8646

Rohkem infot Martna vallast: http://martna.kovtp.ee/

Üles

LIHULA VALD

Lihula mõis
Lihula mõis

Külasta Lihula ajaloolisi vaatamisväärsusi:

Lihula mõis rajati 13. sajandil piiskopi- ja ordumõisana. Praegune mõisahoone valmis 1840.vaastal. Mõisa taha aga jääb linnusemägi. 1211. a. määrati Lihula Eestimaa piiskopkonna keskuseks. Tollal asus linnusemäel muinaslinnus, aga 13. sajandil ehitati mitmeid kordi mahapõlenud puulinnuse asemel kivilinnus, mis hävis Liivi sõjas ja on 17. sajandist varemeis. Mõisas asub Lihula muuseum, mis annab hea  ülevaate Lihula ja Lõuna-Läänemaa ajaloost ning Lihula linnuse arheoloogilistest uurimistest. Eksponeeritud on ka huvitavamad arheoloogilised leiud ümbruskonnast. Külastajate poolt on suurt imetlust leidnud ainult Läänemaale iseloomulikud etnograafilised esemed – Lihula kandi rahvariided, vaibad, saanitekid ja tööriistad. Suviti on muuseumis erinevad ajutised näitused.

Kasari vana sild valmis 1904. aastal olles toona pikim raudbetoonsild Euroopas – 308 m pikk ja 7 m lai. Sild on nüüdseks renoveeritud ja vaid jalakäijatele kasutatav.

Kirbla Nigula kirik on üks Eesti väiksemaid kirikuid, mõõtmed 29×11 meetrit. Kirik ehitati aastatel 1492-1515.

Loodusobjektid:

NAARIK2
Näärikivid
  • Kasari jõe luht on 4000 ha suurune – suurim säilinud lageluht Euroopas. Kevadeti ja sügiseti on võimalik tulla vaatama üleujutusi.
  • Kirbla astang Risti-Virtsu maantee ääres on aluspõhjaline järsk kõrgendik, millelt avaneb imeline vaade.
  • Saastnas Matsalu lahe lõunakaldal asuvad Näärikivid, mis koosnevad rabakivist. Nääriööl olevat pikne kivi tabanud ja rahnu kolmeks tükiks purustanud.

Penijõel asub Matsalu Looduskeskus, mille ekspositsioon pakub külalisele hea võimaluse tutvumiseks Matsalu rahvuspargi eripäraga.

Huvipakkuvad üritused:

Rahvusvahelise Klassikalise Muusika Festival
Lihula Lillkirja Festival
Lihula Kultuuripäevad
Matsalu Loodusfilmide Festival

Külasta muuseumi:

Lihula Muuseum
Tiigi tee 5, Lihula, Läänemaa
Tel: +372 477 8191
E-post: muuseum@lihula.ee

Avatud: mai-september T-P 10.00-18.00, hooajaväliselt etteteatamisel

 

Rohkem infot Lihula vallast: www.lihula.ee

Üles

HANILA VALD

Hanila

Loodusobjektidest pakuvad avastamisrõõmu:

Salevere allikas
Salevere allikas
  • Salevere Salumägi, mis on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille kõrvalt läheb mööda Salevere matkarada lookledes  läbi kadakase loopealse, edasi piki pangaserva kuni 5 m astanguni, jätkudes 120 m laudtee ja treppidena, mis lõpevad Silmaallika juures. Salumäe jalamil kasvab liigirohke laialehine mets, kuulda võib tüüpilisi lehtmetsa linde. Salumäel on ka muinaslinnuse jäänused, näha saab madalat linnusevalli.
  • Puhtu laid on tuntud linnuvaatluspaigana, kust võib leida ca 500 aasta vanuse tamme ja ca 300 aasta vanuse männi. Piklik poolsaar on laiusega vaevalt 0,5 km. Laiu lõunapoolse osa pinnakate koosneb peamiselt klibulistest rannavallidest, millel kasvab liigirikas laialehine mets, põhjapoolne ots on hoopis lagedam – vähem metsa ja rohkem puisniite ning roostikku. Siit leiad ühtekokku umbes 60 erinevat puu- ja põõsaliiki.
  • Laelatu puisniit kuulub Puhtu-Laelatu LKA koosseisu ja on suurimaid säilinud puisniite Põhja-Euroopas. Siit on leitud 76 taimeliiki ühelt ruutmeetrilt! Liigirikkal alal kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest.

Soovitame minna vaatama Virtsu linnuse varemeid, mis on üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Selle ehitas Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Linnus hävis talvel 1533-1534. a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast on linnus varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536. a. keelati taastamine. Linnus rajati Suure väina mandripoolse kaldavööndi väikesele saarele, kontrollimaks laevaliiklust väinas ning saarte ja mandri vahelist ülekäiku.

Karuse kirik
Karuse kirik

Karuse Margareeta kirik on Läänemaa vanimaid- ehitati 13. sajandil. Hoonesse on arvatavasti maetud 1270. a. Suure väina jääl leedulastega peetud lahingus langenud ordumeister Otto von Lutterberg. Kirikuaias leidub iidseid hauaplaate, paekiviriste ning kabel 18. sajandist.

Karuse kirikust edasi Virtsu poole sõites jääb Virtsu-Risti maantee äärde Kõmsi kivikalmed. Kalmevälja muinsuskaitsealal on kaks 1.-2. sajandi tarandkalmet, kust on leitud põletamata matuseid ja Põhja-Euroopas haruldasi pronksesemeid (pintsett, kaelavõrud, ehtenaastud, ja -nõelad), millest osa pärineb Volga ja Okaa ülemjooksualadelt.

Vatla mõisapäevad
Vatla mõisapäevad

Vatla maalinn on arvatavasti 11.-13 .sajandist pärit muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo) keskus. Vatlas asub ka mõis, mis rajati 17. sajandil. 1807. aastal läks Vatla mõis Otto von Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal. Vatla mõisaansambel on samuti vaatamist väärt. 1807 Otto Von Roseni valdusesse läinud mõisaansambli hooned on ühed esinduslikumad Läänemaal. Haruldane on triumfiteemaline hallides toonides friis saalis ning mantelkorstnas asuv grotilaadne mõisahärra magamistuba, mille seintele on maalitud eksootilised lõunamaised taimed. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjas ait ja tall. Praegu asuvad peahoones Vatla Põhikool ja raamatukogu.

 

Huvipakkuvad üritused:

Virtsu Merepäevad

 

Külasta muuseume:

Hanila muuseum 2
Hanila muuseum
  • August Tampärgi nimeline Hanila Muuseum, Hanila küla, Hanila vald, Läänemaa

Avatud mai ja september T-R kell 11.00-17.00 ning juuni-august T-L kell 11.00-17.00

Telefon: +372 5333 8586
E-post: hanilamuuseum@gmail.com
Veebileht: www.hanilamuuseum.ee

  • Virtsu Harrastusmuuseum, Tööstuse tn 11, Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa
  • Kirsi vanasõidukite muuseum, Linnamäe tee 11, Virtsu alevik, Hanila vald, Läänemaa

 

Rohkem infot Hanila vallast: www.hanila.ee

Üles

RIDALA VALD

Ridala slaider

Loodusobjektid:

  • Pullapää pankkallas on mitusada meetrit pikk ja 3-4 m kõrge. Paiguti paljanduvad alamsiluri lubjakivid. Pank asub praegusest rannajoonest ca 1 km kaugusel sisemaal. Astangut ümbritseb liigirikas loomännik, kus paepealsel leidub vaid vaksajagu pinnast. Astangust paarisaja meetri kaugusel asus Nõukogude armee lennujuhtimiskeskus, mis on suuremalt jaolt tänaseks päevaks lammutatud.
  • Põgari rannik on tuntud linnuvaatlusala. Kevadel peatuvad laugel ja lagedal rannakarjamaal tuhanded valgepõsk-lagled ja haned. Sügisõhtutel võib aga vaadelda tuhandete sookurgede ülelendu ööbimiskohtadesse Sassi poolsaare ümbruses. Põgarit peetakse arvukaimaks sookurgede koondumiskohaks Põhja-Euroopas.

    Puise rannikul
    Puise rannikul
  • Haeska rand on parim koht saada ülevaade Matsalu lahe linnurikkusest. Kevadel saab siinsetest linnutornist meeldejääva elamuse lahel peatuvatest tuhandetest laulu- ja väikeluikedest. Madalmurustel ja laugetel rannaniitudel peatub lugematul hulgal laglesid ja hanesid. Rannajoonel ja madalas vees keeb aga vilgas linnaelu.

Külasta Ridala ajaloolisi vaatamisväärsusi:

Ungru lossi varemed
Ungru lossi varemed

Haapsalu-Rohuküla maantee ääres asuvat Ungru mõisa mainitakse esmakordselt 1564. aastal. Kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud. Lossihoone muutus varemeiks I Maailmasõja ajal.

Endise Nõukogude Liidu armee poolt rajatud Kiltsi lennuväli laiub ca 800 ha suurusel alal. Betoonkattega rajad on 2500 m pikad, lennukite tarbeks oli 28 angaari. Lennuvälja rajamist alustati 1939 ja kasutati esialgu kuni 1956. a, 1969. a ta rekonstrueeriti. Nõukogude vägede lahkumise järel on lennuväli lagunenud, pärandusena on säilinud vanad lennukiangaarid, kasarmuhooned ja lennurajad.

ridalakirik1
Ridala kirik

Ridala Maarja-Magdaleena kirik on Läänemaal vanimaid ja kaunimaid, 13. sajandist. Kirikuaia läänepoolses osas on tohutud arhailised poolenisti maassevajunud kiviristid. Niisuguseid ei kohta ühelgi teisel kalmistul. Leidub ka kaks iidset trapetsikujulist ilmapuu kujutisega hauaplaati.

Uuemõisa mõisast pärinevad esimesed teated 1539. aastast. Hoone taastati 1980. aastatel. Mõisas tegusteb praegu Ridala Vallavalitsus ja Ridala algkool. Aegajalt toimuvad mõisas kontserdid, mida korraldatakse Valges saalis.

Rohkem infot Ridala vallast: http://ridala.kovtp.ee/

Üles

KOONGA VALD

Koonga slaider

Loodusobjektid:

  • Kalli-Nedrema puisniit on Euroopas suuruselt teine pärandkoosluste säilitamiseks taastatav puisniit, jäädes alla paarisajahektarisele puisniidule Tshehhis. Siit on leitud üle 230 taimeliiki, samuti haruldasi seeni.
  • Mihkli tammik on üks suurimatest Eestis hõlmates ligikaudu 90 hektarit. Hilisatlantilistest kliimaperioodidest säilinud tammik võlub iidsete puude rohkusega, puude vanus ulatub 300 aastani. Alusmets on tihe ja koosneb peamiselt sarapuust, kuslapuust ja pihlakast. Tammik on looduskaitse all.
  • Pärdimägi Lihula-Pärnu maantee ääres on pinnavorm, mis asub 49 m üle merepinna. Jääaja lõpust pärinev seljandik on 2,5 km pikk.

Külasta Koonga ajaloolisi vaatamisväärsusi:

Vaade Soontagana maalinnale
Vaade Soontagana maalinnale

Soontagana maalinn on 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga ja sai alguse tõenäoliselt 8.-8. sajandil. Maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. Maalinna väravas asub arhailine Kurese küla, kust on leitud Pakamägi. See on dolomiitpank, mis tekkis 420-440 miljonit aastat tagasi korallrahust ja asus veel 4200 aastat tagasi mererannal. Kurese küla asustuslugu ulatub aastatuhandete taha, pronksiaega, mis oli 4000-3500 aastat tagasi. Kes vähegi sinna satub ja oskab vaadata, selle silmad märkavad inimpõlvede pärandit, sammaldunud kiviaedu, taluasemete jäänuseid ja kultusekive.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Mihkli kirik

Pikavere külas on säilinud muistne ilme. Küla on tuntud kiviaedade rohkuse poolest. Pikaveres asub ka palvemaja, mis ehitati 1930. a. Koonga valla talupoegadele.

Mihkli kirikut mainiti esmakordselt 13. sajandil olles Lääne-Eestis üks vanimaid ehitisi. Kiriku ümbert võib leida iidseid pärnasid ja poopuid.

16. sajandist pärit Oidrema mõis oli esiti karjamõis. Praegune härrastemaja ehitati 1863. a. Lilienfeldide poolt. Aastatel 1684-1745 oli Oidrema riigimõis ja sealt edasi erakätes. Mõisas tegutseb külalistemaja, kuid mõisapere toimetab suurtaluna ka oma argirütmis.

2
Mihkli laat

Juulikuu kolmandal laupäeval toimub Mihkli külas Mihkli laat, kus kaubeldakse hea ja parema kodukandi kaubaga. Suurepärane kokkusaamispaik!

Rohkem infot Koonga vallast: http://koongavald.ee/

Üles

VARBLA VALD

Varbla slaider

Loodusobjektid:

  • Nehatu looduskaitseala, mis suures osas jääb Läänemaale Hanila valda, hõlmab ka mitmeid Varbla madalaid rannajärvikuid. Nehatu on peatus- ja pesitsuspaigaks paljudele lindudele. Madalas ja käänulises rannamaastikus on maakerke tagajärjel tekkinud mitmeid madalaveelisi rannikulaguune. Nehatu soos leidub laialdaselt soojemast kliimaperioodist pärit lääne-mõõkrohu kogumikke.
  • Kolga oja on kogu Lääne-Eesti jaoks unikaalselt kõrgete liivakallastega, siin on elupaiga leidnud jõevähk ja jõeforell. Ojal käib toitumas must toonekurg. Luitemaastik on kauni männimetsaga kaetud ja künklik.
  • Sõmeri-Raespa rannikumaastikus vahelduvad madalamad üleujutatavad alad suhteliselt kõrgemate rannavallide ja luidetega. Piirkond on rikas pärandkultuurmaastike poolest. Ranniku piirkonnas on 8 laidu, neist suuremad on Kõrgessaar (83 ha), mis on Pärnu maakonna suuruselt kolmas saar ja Rootsiku laid (16 ha).
  • Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand, millel on lauge ja liivane põhi. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik.
  • Varbla valla suurim soo on Paadremaa soo, mis on üks valla väärtuslikumaid looduskomplekse ja see kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmiste soode valdkonda. Käimas on Paadremaa soo looduskaitseala moodustamine, mille eesmärgiks on suurte madalsoomassiivide ja metsakoosluste ning soo elustiku kaitse.

 

Külasta Varbla ajaloolisi vaatamisväärsusi:

Illuste mõisa mainitakse esmakordselt 1646. aastal. Mõisapark rajati 19. sajandi lõpul. Juugendstiilis mõisahoone ehitas 1912. a. mõisaomanik Eduard Kleisel.

Uue-Varbla puitmõis varaklassitsistlikus stiilis on pärit aastast 1798. Mõisa saalis asub Varbla Muuseum.

Varbla Püha Urbanuse kirikut on esmakordselt mainitud 1638. a. Uus puukirik ehitati 1803. a., mis aga paarikümne aasta pärast sisse langes. 1860-ndal ehitati uus kirik.

 

Külasta muuseumit:

Varbla Muuseum, Aruküla küla, Varbla vald, Pärnumaa

Avatud 01. maist-31. oktoobrini L-P kell 12.00-17.00. Muul ajal ettetellimisel!

 

Rohkem infot Varbla vallast: http://varbla.ee/

 

Üles